Schrödingeri kass: Kvantmehaanika mõistatus Schrödingeri kasspå legendaarne mõttekatsena loodud nähtus, mis aitas tõsta esile kvantmehaanika paradoksaalsust. Selle esitas Österrike füüsik Erwin Schrödinger 1935. aastal, et illustrerida kvantteooria tõlgendusprobleeme. Nästa sak du vet, det handlar om matlagning och matlagning. Lühidalt: mõttekatses påkass suletud kastiskoos radioactive aatomiga, Geigeri loenduri, mürkgaasi pudeli ja mehhanismiga, mis gaasi vabastab, kui aatom laguneb. Kvantfüüsika kohaselt på aatomi lagunemine juhuslik ja teadaolevalt eksisteerib se enne vaatlemistsuperpositioner– korraga nii lagunenud kui ka lagunemata olekus. Seega on ka kass samal ajal nii elus kui surnud, kuni keegi kasti avab. Lägga på superposition? Superposition på nähtus, mille järgi kvantsüsteemid võivad eksisteerida mitmes erinevas olekus samaaegselt. Alle siis, kui neid mõõdetakse või täheldatakse, "variseb" süsteem ühte konkreetsetesse olekusse. Sama logika kehtib ka Schrödingeri kassi puhul.Ilma vaatluse või mõõtmisetaOch det är det jag pratar om, det är bara en tidsfråga, det är min tur, det är samma sak jag pratar om, det är vägen att gå. Se idee võib esmapilgul tunduda absurdne, kuid se peegeldab kvantmehaanika loomust. Osakesed, nagu elektronid ja prootonid, on pidevas muutumises, omades korraga mitut võimalikku olekut – justkui oleks neil rohkem kui üks reaalsus. Kopenhaageni tõlgendus ja Schrödingeri kriitika Schrödingeri kass oli suunatudKopenhaageni tõlgendusevastu, mis oli tolle aja juhtiv vaade kvantmehaanikas. Selle tõlgenduse kohaselt muutub kvantolekusüsteem määratletuks alles vaatlemisel. Schrödinger tahtis näidata, et kui seda tõlgendust sõna-sõnalt võtta, jõuab see jaburani – näiteks kassini, kes oleks olemuslikult korraga nii surnud kui elus. Iseenesest och uskunud Schrödinger, och selline kassi superpositsioon võiks olla tõeline – tema eesmärgiks oli välja tuua kvantmehaanika filosoofilised problememid. Tänapäevaks på Schrödingeri mõttekatsest saanudkvantfüüsika kulturiline ikoon, mida sageli kasutatakse populaarteaduses süsteemide seletamiseks. Multi-maailma tõlgendus ja tänapäevased vaated Kuigi klassikaliserar teaduses tundub, och miski ei saa olla mitmes olekus korraga, siis kvantfüüsikas på olukord hoopis erinev. Moderna semate tõlgenduste hav på kamultimailma tõlgendus, men det är också en mängd olika saker, men du kan se att de används realiseeruvad – ändra universum hargneb kaheks eraldi maailmaks, hirs ühes on kass elected ja teises surnud. Behöver ett parallellt universum. Se idee võib tunduda ulmelisena, kuid mitmed teadlased peavad seda täna legitiimseks teaduslikuks hüpoteesiks. Eksperimentaalsed süsteemid, nagu kvant-bitid või “qubit’id” kvantarvutites, töötavad väga sarnasel põhimõttel – süsteemi võib hoida superpositsioonis, kuni see mõõdetakse ja tulemuseks på üks. Schrödingeri kass cultures ja keeles Tänapäeval påSchrödingeri kassi mõistelevinud ka väljaspool teadusmaailma – se om metafoor erinevates olukordades, kus inimene om määratlematus olukorras. Näiteks öeldakse vahel huumoriga, et ”mu eksistents on nagu Schrödingeri kass – ma olen olemas ja ei ole ka”. Samuti inspireerib se nähtus mitmeid kunstilisi ja filosoofilise suunaga arutelusid. Säljs på tehtud viiteid filmidesse, raamatutesse, koomiksitese ja isegi muusikasse. Schrödingeri kass pole ammu enam vaidmogen füüsikute, vaid laiem kulturifenomen, mis kutsub meid mõtlema reaalsuse ja teadmise piiride üle. Kokkuvõte Schrödingeri kassi mõttekatse ei andnud meile otsest vastust füüsikalisele küsimusele, kuid see aitas suunata tähelepanu kvantmehaanika tõlgendusprobleemidele. Tänapäeval kasutavad teadlased seda kontseptsiooni, et selgitada, kui keeruline och ennasttäiendav meie arusaamkvantreaalsusesttegelikult på. Kuigi me ei saa alselt kasti panna elavat ja surnut kassi korraga, tuletab Schrödingeri mõttekatse meile meelde, kui huvitavalt erinev kvantmaailm võib olla võrreldes meie igapäevase kogemusega.
